Apelsinist

perekond: Rutaceae

ladina k: [Citrus sinensis]

inglise k: Orange

saksa k: Orange, Apfelsine

soome k: appelsiini

rootsi k: Apelsin

Üks tuntumaid tsitrusvilju, mida läänemaailmas kasutatakse peamiselt mahla valmistamiseks. Apelsini kodumaaks loetakse Hiinat. Hiina õun ehk apelsin on maailma populaarsemaid puuvilju. Hiinas on seda kasvatatud juba mitu tuhat aastat. 17. sajandil hakati apelsini kasvatama Hispaanias. Portugali admiralid tõid apelsinipuud Hiinast Hispaaniasse. Igal aastal kasvatatakse maailmas u 44 miljonit tonni apelsini ja iga inimene sööb keskmiselt 8 kg aastas. Kõrghooaeg on aprillis ja novembris. Euroopas said apelsinid tuntuks 1850-ndatel aastatel. Apelsinipuud on Aasias kasvatatud üle 4000 aasta. Araablaste kaasabil on ta levinud Pärsiasse, Egiptusesse, Hispaaniasse ja Põhja-Aafrikasse. Vahemeremaades sümboliseerib apelsinipuu neitsilikkust ja abielu. Punase viljalihaga apelsinid Itaaliast, kollase viljalihaga Marokost, Hispaaniast ja Iisraelist. Apelsini puu on keskmise suurusega, valgete õitega ning õied lõhnavad väga hästi. Apelsinipuu õitsemisaeg on vahelduv. Õitsema hakkab ta samal ajal kui eelmisel aastal viljad valmisid. Valmisviljad korjatakse kui nad on valmis ja hoitakse jahedas. Apelsin on üks looduslik hübriid, pomelo ja mandariini vahepealne. Tal on väga suur osatähtsus meie toidulaual. Kõik vitamiinid on head ja vajalikud osad meie toidus.

Üks kõige tähtsam on C-vitamiin. Kuigi apelsin ei ole see puuvili mis sisaldab kõige rohkem C-vitamiini, aga kuna ta on kõige populaarsem, siis on see meie peamine C-vitamiini allikas. Maitse on mahlane ja hapukas. Apelsini sorte on palju ja neid kasutatakse erinevalt. Ühed sobivad söömiseks, teised marmelaadiks ja kolmandad aga mahla jaoks. Keemiline koostis: 100-s grammis apelsinis on vett 87%, valke 0,9g, rasva 0,1g, süsivesikuid 12g, kiudainet 1,8g, kaloreid 47, lisaks veel rikkalikult vitamiini C ja kaaliumi. Apelsin on diureetilise, toniseeriva ja nõrgalt lahtistava toimega.

Mahla-apelsinid on magusad, suured ja mahlased, tihedalt viljaliha külge kinnituva paksu koorega. Tuntuimateks sortideks on naba-apelsinid, mida süüakse enamasti puuviljana, ning punase viljalihaga veriapelsinid.

Söögiapelsinid varieeruvad hapukast kuni väga magusani ning on õhukese lahtise koorega. Siia kuuluvad klementiinid, mis sageli liigitatakse ka mandariinide hulka, ja mesiapelsinid.

Liigi iseloomustus

Igihaljas lõhnavate valgete õitega apelsinipuu kasvab 7-13m kõrguseks. Erinevalt sidrunipuust on apelsinipuu leherootsud tiivulised. Apelsine jaotatakse sordirühmadesse: valencia, nabaapelsinid, veriapelsinid jt.

Säilitamine

Säilitatakse toatemperatuuril: säilivad apelsinid ~1 nädala. Apelsine võib ka sügavkülmutada. Jahedas õhurikkas kohas paar päeva või külmkapi puuviljasahtlis kuni 2 nädalat.

Mõned sordid näiteks: